Alati kui on mõni õõvastav lugu loomadega, siis on kommentaarid…miks riik ei toeta mtüsid, miks riik midagi ette ei võta jne jne.
Räägin teile selle suve loo.
Olime Rakveres laadal..
Invakoerad,  müügi ninn nänn kaasas, telk püsti ja mtü lipud leffimas. Kindlasti kohe mitte hallid hiirekesed kuskil laadaplatsi unustatud nurgas.

Me ju kõik teame hr. Ratast, kes on pidevalt pildis oma nn. loomaarmastuse ja oma bernikaga.
Ilusad pildid onje😜.

Härra seisis meie telgi kõrval ja oli nii hõivatud vabatahtlikeks värvatud teismeliste juhendamisega, kuidas rahvale erakonna ja tema logodega pastakaid, õhupalle ja shokse jagada, et ei EI OLNUD AEGA tähelepanu pöörata neile paarile invapenile.. või kogu erksates värvides putkale…

Järgmise härra postitusest panen aga screenid.
Ja nüüd teeb iga lehejälgija omad järeldused, mille krdi pärast meil midagi ei muutu.

See, et ma veel kinnimajas ei ole, on suuresti tänu olemas olevatele koerikutele kes jäävad muidu kodutuks ja paljud neist lõpetavad süsti otsas.
Olen ka ära õppinud, käed taskus hoidmise ja sisse välja hingeldamise.