Selle kirjutasin täna MTÜ FB leheküljel.

Iga kord kui tekib tahtmine SIIN lehel oma jagada, siis parem mine tee midagi kasulikku.
Aita inimesi… on olemas SOS Lasteküla, hooldekodud kus vanainimesi sööta, ettelugeda, lastekodud kus lastega tegeleda. Down sündroomiga noortekeskus, kus on alati saatjaid vaja, kui neid tavapärase eluga väljas pool kodu, toime tulema.

Miks ma seda tean? Sest Tallinnas elades tegelesin ma nii sellega kui ka muul moel inimesi kes vajasid abi aitamisega.
On olnud oma oü kes toetas ja tegeles abivajatega, nii sponsorina kui ka pakkudes võimalust pärast tööpäeva down sündroomiga noortel kohvikus käimist, tellimusi ja rahaga ümberkäimist harjutada, ees seisvaks eluks.
Leidke endale väljund, sest teie arvamused mind ei HU-VI-TA.
Soovitan aeg broneerida, tulla kohale ja vaadata aedikukoerte silmadesse kes kunagi kodu ei saa, sest nad on kas liiga vanad, liiga aktiivsed, ei sobi kõigi maailma koerte, kasside ja kanadega lasnaka korterisse, või vajavad liiga palju tegelemist, et uue omanikuga harjuda.
Nende saatus on kahjuks lukku pandud sellest hetkest kui nad siia jõudsid. Eutaneerime?
See MTÜ ei ole koht kuhu tulevad nunnupallid, keda kätemeri ees ootab… Vaid vanad, keerulised, haiged ja invaliidid.
Nii kodulehel kui ka FB lehel on tutvustus MTÜ-st.
Proovige oma ajurakke kasutada ja üritada tuttavaid tähti txtist ära tunda, lugemisoskus peaks minu teada põhiseduses ettenähtud olema…
Tõstke oma pe..se diivanilt aidake siis inimesi, sest loomade kohal teil empaatia puudub..
Kõik üritused mida olen toetanud on läinud abivajavatele lastele, ja neid on olnud rohkem kui kaks.
Teie eutaneerijad mõelge, mis teid surres ees ootab.
Ka teie olete surelikud
Mulle kunagi väga kallis inimene ütles: Ela oma elu nii, et surres, üle vasaku õla vaadates, saad sa puhta südamega minna..
Kas teie saate seda teha??
Ega ma ei eeldagi et teile see jutt kohale jõudis.