Me ju kõik teame Deani!!!! Dean kes tuli 3 kuud tagasi nagu metslane, esimesed 3 nädalat juurdlesin ,milline enesetapu lahendus oleks kõige kiirem ja valutum😁
Dean kes trampis nelja jalaga söögilaual, Dean kes tegi kõik uksed lahti, Dean kes võttis kirjutuslaualt hoogu ,et vana just ja just püsti seisva riidekapi otsa hüpata, Dean kellega jalutades oli tunne et käsi tuleb õlast välja, Dean kes arvas ,et pesumasin on saatanast ja ta LIHTSALT peab ilma pausi pidamata lõugama kogu pesu programmi aeg. Dean kes joob peldikupotist vett. Dean kes arvab ,et tuleb 100km tunni kiirusega sülle kihutada, sest siis mahub paremini, Dean kes kaevab,koorib kartuleid, nillib külmkapi ust, nätsutab kassi, poeb kaissu, lohutab sind kui kurb oled, rõõmustab koos sinuga.
Dean on muutunud, pahad pättused on kadunud, jäänud on ainult head tembud vembud . Ta teeb nalja ja möllutab niisama, ja on meie maja sõnakuulekamaid koeri , kes viitsib nägu teha ,et ta kuulab mu jauramist.
Enesetapu mõtted on ammu juba minevik.
Dean keda ma alguses poleks saanud anda mitte ühtegi kodusse. Talle oli kodu pakkumisi ja tahtjaid- tahtjad ,kes ei sobinud meile.
Dean joob siiani peldikupotist vett, siiani kihutab sülle , ja siian arvab ,et on pisi -pisi nupsik.

DEAN ON KODUS, KODU KUHU TA TULI 3 KUUD TAGASI